Kohvitassi test on olnud "trikk", mida laialdaselt kasutatakse tööintervjuudel ja suurtes ettevõtetes.


Kujutage ette, et olete tööintervjuul. Su süda lööb veidi kiiremini, käed higistavad kergelt, aga hoiad kinni.

Seejärel pakub intervjueerija – võib-olla isegi mõne rahvusvahelise ettevõtte tegevjuht – teile kohvi. "Kas sa tahaksid tassi?" küsib ta sõbralikult naeratades.

Võtad vastu, võtad küsimustele vastates paar lonksu ja lõpuks jätad võimaluse eest tänades tühja tassi lauale.

Päevi hiljem heliseb telefon: sa ei jõudnud. Ja põhjus? Uskuge või mitte, see võis olla see unustatud kohvitass.

See kõlab nagu midagi filmist, eks? Kuid see nipp, mida tuntakse kui kohvitasside testi, on tõeline ja seda on kasutanud suurte ettevõtete juhid, et otsustada, kes meeskonnaga liitub või lahkub.

Seda ei leia karjäärijuhistest ega personalikursustest.

Reklaam

See on rohkem nagu saladus, mida tegevjuhid endale hoiavad ja mis selgub alles pingevabas vestluses või juhuslikes intervjuudes.

Miks on siis lihtsast kohvitassist saanud kandidaatide õudusunenägu ja ülemuste kallim?

Sukeldume sellesse uudishimulikku lugu, avastame selle päritolu, mõistame, mida see paljastab, ja saame isegi näpunäiteid sellesse lõksu sattumise vältimiseks.

Kust see idee tuli? Ühe nutika austraallase lugu

See kõik hakkas kuulsust koguma Austraalia tegevjuhi Trent Innesiga, kes juhtis raamatupidamistarkvara ettevõtet Xero ja on nüüd Compono juht.

2019. aastal andis ta podcastile intervjuu Ettevõtmine ja paljastas saladuse otsekoheselt.

Ta ütles, et kui ta kandidaadi vastu võttis, meeldis talle ettevõttes ringkäiku teha, alustades köögist.

Seal pakkus ta kohvi, teed või vett – kõike, mis intervjueeritavale midagi kätele jätaks. Tõeline test tuli lõpus: mida inimene tühja tassiga tegi: "Kui ta tassi kööki tagasi pani, võidavad nad minuga punkte," ütles Trent.

Tema jaoks näitas see žest suhtumist — midagi, mida ei saa õpetada Exceli valemiga ega veebikursusega. "Saab treenida oskusi ja omandada kogemusi, aga suhtumine on see, mis loeb. Ja ma tahan inimesi, kes ise oma tasse pesevad," lisas ta. Kui kandidaat jättis karika lauale või tegi näo, et sellel pole temaga mingit pistmist, oli see juba hoiatusmärk.

Trenti idee ei tekkinud tühjast kohast, vaid tema oli see, kes kohvitassi testi kaardile pani.

Pärast vestluse levikut hakkasid paljud mõtlema: kas ka teised tegevjuhid teevad seda? Ja mis veelgi olulisem, mis on tassil, mida CV-l pole? Uurime välja.

Miks tegevjuhtidele see test meeldib?

Kas olete kunagi mõelnud, mida otsib rahvusvahelise ettevõtte juht peale uhke diplomi või aastatepikkuse kogemuse? Kohvitassi test sobib sellesse lünka. See pole lihtsalt ekstsentrilise ülemuse kapriis – sellel on hästi läbimõeldud eesmärk.

Juhtide ja ekspertidega vesteldes saame aru, et saladus peitub kolmes asjas: vastutus, detailide tähelepanelikkus ja ettevõttekultuuri sobitumine.

Esiteks on teil vastutuse küsimus. Kui keegi jätab tassi kõrvale, võib see jätta mulje, et ta ei hooli tagajärgedest või arvab, et keegi teine hoolitseb selle eest.

Kes tassi üles võtab ja kraanikausi juurde viib (või vähemalt küsib, kuhu see jätta), näitab, et ta ei kaldu põhiasjadest kõrvale. "Ma tahan inimesi, kes mõtlevad ühe sammu ette," ütles Trent oma intervjuus. Ja ärimaailmas, kus iga detail loeb, on see proaktiivsus kulda väärt.

Siis tuleb tähelepanu detailidele. Kas teate seda ütlust "kurat peitub detailides"? Nii see on. Unustatud tass võib olla märk sellest, et kandidaat on intervjuul säramisele nii keskendunud, et ignoreerib ümbritsevat. Ja kui ta karikat ei näe, siis millest veel võiks ta olulisest projektist ilma jääda? Tegevjuhid teavad, et edukad meeskonnad koosnevad inimestest, kes pööravad tähelepanu pisiasjadele.

Lõpuks on organisatsioonikultuuri sobivus. Igal ettevõttel on oma tegutsemisviis. Näiteks Xeros olid köögid uhkuse allikas: alati puhtad, sest kõik hoolitsesid nende eest. Karikatest oli viis kontrollida, kas kandidaat ostis selle koostööideega. Lõppude lõpuks, rahvusvahelistes ettevõtetes, mille meeskonnad on laiali üle maailma, ei taha keegi kedagi, kes mõtleb ainult iseendale.

Mida ütleb psühholoogia kohvitassi testi kohta?

Nüüd astume sammu edasi ja vaatame kohvitassi testi läbi psühholoogia pilgu.

Selle lihtsa triki taga on palju teooriat, mis selgitab, miks see töötab – või vähemalt miks tegevjuhid arvavad, et see töötab.

Üks neist puudutab sotsiaalseid norme. Paljudes kohtades on millegi oma kohale tagasi panemine või enda järelt koristamine heade kommete tunnuseks.

Test hindab, kas kannate seda taskus. Kui jah, siis suurepärane – see näitab, et mõtlete kollektiivile. Kui ei, võib intervjueerija näha sind lohakana või empaatiavõimetuna.

Empaatiast rääkides on see veel üks tugev külg.

Tassi tagasivõtmine ei seisne ainult organiseerimises; see on umbes kaalumine, kes tuleb järgmisena. Kas sa mõtled oma tegude mõjule? Uuringud, näiteks Harvardi ülikooli meeskondade kohta tehtud uuringud, näitavad, et empaatia on edukate rühmade võtmeks. Tassikatse puudutab seda akordi isegi ilma selleta.

Ja veel: praimiv efekt. Kui intervjueerija viib teid kohe alguses kööki, annab ta teile peene vihje selle kohta, kuidas seal asjad käivad. Kui te seda näpunäidet ei kasuta ja tassi maha ei jäta, võib tunduda, et teil pole mõtet – see on midagi, mida juhid teilt igapäevaselt ootavad.

Kuid mitte kõik ei osta seda ideed. Mõned eksperdid ütlevad, et test on liiga subjektiivne. "Mis siis, kui inimene on närvis ja unustab?", olen seda varem kuulnud. Teised märgivad, et mitte kõik ei loe neid sotsiaalseid näpunäiteid ühtemoodi – mõelge näiteks kellelegi, kellel on autism või ADHD. Kas on õiglane anda kohut millegi nii väikese eest?

Tõelised ja vastuolulised lood

Kohvitassi test jagab arvamusi. Redditi foorumites on kandidaate, kes on nördinud, kui avastavad, et kaotasid seetõttu oma positsiooni. "Veetsin intervjuul seitse tundi, olin väsinud ja nad petsid mind tassi tõttu? Tõsiselt kaebas üks kasutaja?" Teisest küljest on juhte, kes vannuvad, et see töötab. Üks USA tehnoloogiajuht ütles oma nime avaldamata, et on palganud vähem kogenud inimesi lihtsalt sellepärast, et nad tassi naeratades tagastasid. "Nad nägid alati suurepäraseid kolleege," kinnitas ta ajakirjas avaldatud artiklis Business Insider.

Arutelu läheb kuumaks, kui teemaks on manipuleerimine. Mõne jaoks on test psühholoogiline mäng, mis tabab kandidaadi ootamatult. Teiste jaoks on see tõeline viis näha CV-st kaugemale. Kellel on õigus? Võib-olla on mõlemal poolel mõte.

Kuidas läbida kohvitassi testi – ja mida see tuleviku kohta ütleb

Kui otsite tööd rahvusvahelises ettevõttes, siis siin on näpunäide: pöörake tähelepanu kohvile.

Võtke jook vastu, nautige intervjuud ja lõpus küsige, kuhu tass jätta või tagasi võtta, kui teate teed.

See ei tähenda, et teeskled kedagi, kes sa pole – see on näitamine, et hoolid põhitõdedest.

Tulevikku vaadates on kohvitassi test märk millestki suuremast.

Esiteks muutuvad intervjuud: vähem keskendutakse tehnilistele oskustele ja rohkem sellele, kes sa inimesena oled.

Kuna tehisintellekt analüüsib kõike alates teie hääletoonist ja lõpetades näoilmega, võivad need inimlikud trikid tunduda minevikku jäänud. Aga praegu on neil oma võlu alles.

Nii et järgmisel intervjuul, kui tegevjuht pakub teile kohvi, ärge kõhelge. See võib olla lihtsalt jook või see võib olla teie järgmise suure pausi võti.